Tänavused võistlustel simuleeriti olukorrad, milles tuli lisaks tugevatele kliinilistele teadmistele näidata ka kiiret otsustusvõimet, head meeskonnatööd, suhtlemisoskust, füüsilist vastupidavust ja valmisolekut tegutseda ootamatult muutuvates tingimustes.
Eesti Kiirabi Liidu kutsemeisterlikkuse võistluste eesmärk on hinnata ja arendada kiirabibrigaadide praktilisi oskusi ning valmisolekut tegutseda keerulistes ja ajakriitilistes haiglaeelsetes olukordades. Võistluste ülesanded on üles ehitatud võimalikult realistlikult.
Ükski ülesanne ei olnud ette teada
Võistlejatele oli teada, et ees ootab kümme erinevat võistluspunkti, kuid konkreetne olukord selgus alles kohale jõudes. See tähendas, et brigaadid pidid suutma kohaneda olukorraga, mida nad ei olnud saanud ette harjutada.
Üheks ülesandeks oli 13-aastase lapse mürgistuse käsitlus, kus perepäeval mänginud laps leiti teadvusetuna batuudi kõrvalt. Lapse peas olnud lillepärjast leiti sinise käokinga ehk Aconitum’i õisi. Brigaadi ülesanne oli märgata võimaliku mürgistuse seost taimega ning käsitleda samal ajal teadvusetut ja oksendanud last vastavalt eluohtliku patsiendi käsitluse põhimõtetele.
Teises ülesandes tuli brigaadil tegutseda võimaliku lõhkekeha plahvatuse järel. Kiirabi ei saanud ohualasse siseneda enne demineerimisgrupi luba ning pärast plahvatust tuli hinnata kahe kannatanu seisundit. Ülesande teeb keerukaks asjaolu, et üks kannatanutest viibis plahvatuse hetkel pommiülikonnas ning tema seisundit ei olnud võimalik enne kaitsevarustuse eemaldamist adekvaatselt hinnata.
Kolmandas ülesandes sattusid võistlejad elektrijaama kõrvale. Kannatanu oli elektriettevõtte töötaja, kes oli saanud elektrilöögi pingestatud juhtmetest. Enne patsiendi juurde asumist tuli brigaadil hinnata sündmuskoha ohutust ja veenduda, et kannatanu käsitlemine on võimalik ilma brigaadiliikmeid täiendavasse ohtu seadmata.
Üks võistlusülesanne viis brigaadid hoopis haagissuvilasse sünnituse juurde. Kiirabi saabudes oli laps sündimas. Pärast sündi selgus, et vastsündinul oli nabaväät kaks korda ümber kaela ning laps ei nutnud ega alustanud iseseisvat hingamist. Brigaad pidi võtma vastu sünnituse ning alustama vastsündinu elustamist.
Kiirabi peab oskama töötada ka vees ja tulekahjus
Üheks eriliseks ülesandeks oli teadvusetu patsiendi evakueerimine jetilt. Üks brigaadiliige pidi koos päästjaga päästepaadiga kannatanuni jõudma, samal ajal kui ülejäänud meeskond valmistus kaldal patsiendi vastuvõtmiseks.
See ülesanne ei hinnanud ainult meditsiinilisi teadmisi. Brigaad pidi otsustama, millise varustuse nad paati kaasa võtavad. Pärast patsiendi kaldale toomist tuli jätkata tema käsitlust, samal ajal kui brigaadile anti täiendav ootamatu ülesanne, mis sundis meeskonda oma töö ümber korraldama.
Ka päästjate meditsiiniline julgestus sai võistlusel eraldi tähelepanu. Rummu endise vangla territooriumil toimunud tulekahju ülesandes tuli brigaadil käsitleda päästjat, kes oli kustutustööde ajal ootamatult teadvuse kaotanud ja kellel oli väljendunud hingamisraskus ning striidor.
Esmapilgul võis tegemist tunduda suitsukahjustuse või põletusvigastusega, kuid lähemal hindamisel tuli leida hoopis teine põhjus – päästjat oli nõelanud herilane ning tal oli tekkinud kiiresti süvenev anafülaktiline reaktsioon. Hingamisteede kiire turse tõttu tuli brigaadil olla valmis ka invasiivseks hingamistee rajamiseks.
Kui patsient tundub paanikas, ei pruugi tegemist olla paanikahooga
Ühes ülesandes tuli brigaadil aidata Tallinnasse suunduva kaugveoki reisijat, kes oli muutunud väga rahutuks, hingeldas, higistas, värises ja kurtis tugevat ebamugavustunnet rinnus.
Lisaks kliinilisele olukorrale tuli lahendada ka keelebarjäär ja kultuurilised eripärad – patsient rääkis ainult urdu keelt ning temaga suhtlemiseks tuli esialgu kasutada tõlkerakendust.
Vaatamata paanikahoogu meenutavale välisele pildile oli tegelikuks probleemiks äge kopsuarteri trombemboolia. Brigaadi ülesanne oli mitte piirduda esmamuljega, vaid koguda anamneesi, hinnata patsienti süsteemselt ning märgata leide, mis ei sobinud pelgalt ärevushäirega. Ülesande üheks osaks oli ka 12-lülitusega EKG analüüs ning südame löögisageduse arvutamine.
Masskannatanutega sündmus pani proovile kogu meeskonna
Üks kümnest ülesandest oli MIMMS-i põhimõtetel üles ehitatud masskannatanutega sündmus Murru vanglas, kus olid puhkenud ulatuslikud massirahutused.
Kiirabibrigaad oli sündmusele saabudes esimene meditsiinimeeskond ning pidi alustama kannatanute esmast triaaži, liikuma edasi teisese triaaži juurde ning dokumenteerima oma tegevuse triaažikaartidel. Sellises olukorras ei piisa ainult heast patsiendikäsitlusest – brigaad peab suutma näha tervikpilti, juhtida ressursse ja teha otsuseid olukorras, kus abivajajaid on korraga palju.
Kümnenda ülesandena tuli brigaadidel läbida füüsiline fotojaht Rummu karjääri piirkonnas. Brigaadid pidid liikuma etteantud marsruudil, leidma erinevaid objekte ning tegema iga objekti juures ühise foto. Lisaks tuli igas punktis vastata autojuhile suunatud teoreetilisele küsimusele.
Nii tuli ühe päeva jooksul näidata, et hea kiirabibrigaad ei ole ainult kliiniliselt tugev. Kiirabitöös on sama oluline suutlikkus liikuda, orienteeruda, teha koostööd, suhelda, juhtida ressursse ja säilitada otsustusvõime ka füüsilise koormuse ja ajasurve all.
Harjutamine tähendab valmisolekut päriseluks
„Kiirabitöös ei ole võimalik ette teada, milline väljakutse järgmise tunni jooksul tuleb. Võistluste mõte ongi panna brigaadid olukordadesse, kus nad peavad kiiresti aru saama, mis toimub, tegema õigeid otsuseid ja samal ajal üksteist toetama,“ ütles võistluste korraldusmeeskond.
Kutsemeisterlikkuse võistlused ei ole pelgalt mõõduvõtt parima brigaadi selgitamiseks. Need on võimalus õppida, märgata oma tugevusi ja arengukohti ning saada kogemusi olukordadest, millega igapäevatöös võib kokku puutuda harva, kuid mille puhul peab tegutsemine olema kiire ja professionaalne.
Tänavustel võistlustel osales 20 brigaadi ning tegemist oli Eesti Kiirabi Liidu kutsemeisterlikkuse võistluste kümnenda korraga. Võistluste korraldamisel tehti koostööd erinevate partnerite ja ekspertidega, et luua võimalikult realistlikud, mitmekesised ja turvalised simulatsioonid. Võistlusel osalesid Eesti kiirabipidajate esindusbrigaadid, samuti Kaitseväe brigaad ja külalisbrigaad Lätist.
Kümme ülesannet, kümned hindajad, sajad ettevalmistustunnid ja üks ühine eesmärk – et päris väljakutsel oleks kiirabibrigaad valmis tegutsema.
Eesti Kiirabi Liit on vanim ning suurim kiirabitöötajaid koondav ühing, mis on tegutsenud rohkem kui 30 aastat.